StellaStory – Lifestyle blog
Attitude is a little thing that makes a big difference. -Winston Churchill
Tartus teadust nautimas
Heips! Möödunud esmaspäeval istusime kõik bussi, et vurada Tartusse Ahhaa keskusesse. Bussisõit oli lõbus ning peab tunnistama, et mul on äärmiselt muhe klassijuhataja ning klassiseltskond. Teel Tartusse avastasime, et bussi pagasiluuk on lahti ning nägime avariid. Parajalt naeru ja jutustamist ning kohal me olimegi.
Olin esimest korda Ahhaas ning totaalselt blown away. Esmalt jutustas meile giid Nikita lühidalt Ahhaas olevatest võimalustest, seejärel saime ise kõiki asju uurida ja katsetada. Mingi hetk kogunesime kõik väiksesse klaaskuubikusse, kuueste puntidena ning õppisime oma DNA’d eraldama 
Pärast seda saime hulganisti vaba aega, et Ahhaas veel ringi uudistada või linnaga tutvust teha. Valisime teise variandi ning oma väikese pundiga seadsime sammud Metro poole. Kõhud täis, meie seltskond jagunes kaheks ning kohtusime mu õega. Magustoitu läksime nautima Werneri kohvikusse. Jalutades tagasi Ahhaa poole palus meilt abi üks ratastoolis üliõpilane, kelle ühikasse ära saatsime. Terve tee jutustas ta oma lõbusatest seikadest üliõpilasena 
Tagasi Ahhaas ning sattusin ekstaasi masinast, mida saad ise juhtida ja see keerutab sind üle pea Viimased minutid kulutasingi seal ning saabuski aeg, mil taas istusime kõik bussis. Tagasisõit oli veelgi naljakam, mängisime Georgi välja pakutud mängu Kosmos, mis on oh kui annoying samas lõbus
Whoop.
.
Slight photobombing 
.
Kevin omasmullis 
.
Laura tunnetab miskit.
Whiii:)
Esimene DNA rühm, kus Rando püüab omal lõuka vist paika lükata ?
Joosep kogub DNA matejali…
Sun and Sea.
.
.
.
Hahahaa Ülejäänud pildid palus Ott endale hoida 
Haaaah.. jeap Aurusein oli päris lõbus koht i must say 
Moment, mil tundsin end Dr.Manhattanina !
.
.
Helilaine 
Tartu on nii-niii lummav !
.Teaparty.
.
.
.
Alati lõbus Hendrik ja Matis.
Praeguseks kõik, nautige nädalavahetust !
mnom, neljapäevane koogiamps
Stina tuli peale sessi Pärnu tagasi ning mäletan, kuidas ta mulle juba ligi kuu aega tagasi mainis, et kohe kui koju saab tahab küpsetada. Täna õhtupoolikul saabusidki nad poest kaasas kõik vajalik koogiks. Otsustasime võtta šnitti klassikalisest Manhattani toorjuustukoogist, mida olen korvduvalt küpsetanud, kuid lisasime sellele oma “vimka” :D:D:D See sõna on naljakas… Lõpptulemus oli lummavalt rikkaliku maitsega, mahlane ja marjane kook. Viib keele alla…
Lisasime vaarikaid ning hapukoore segasime toorjuustu sisse, mitte peale eraldi kihina. 
Jean Paul Gaultier + muusikageenius
Eile astusid modellid lavalaudadele Jean Paul Gaultier’i Spring 2012 Couture kollektsioonis, mis on inspireeritud varalahkunud Amy Winehouse’st. Muusikageeniuse stiilielementide kuma ja Gaultier’i imelise loomingu läbi esitleti laval 71 komplekti. Üks viimase aja lemmik kollektsioone; panin kokku kiirelt paar kollaaži.
Kõige parempoolne on mu absoluutne lemmik !
valgustatud Miki ja Minny
Kell tiksub järjekindlalt kella ühe suunas öösel, kuid mõtlesin enne Photoshopi avamist ühe kiire postituse teha paari päeva taguste fotodega. Üle aasta tagasi ostis isa küpsiseid, mis olid Disney teemalises purgis. Mingil teadmata põhjusel olin purgist vaimustuses ning jätsin selle alles, tutikaks tegin sellest nö üleõlakoti kuna see on hea veekindel, kuid nüüd mõnusat alust otsides, millel küünalt põletada ning taasavastasin selle purgi oma salajaselt riiulilt. Et jep, checkige purki 
.
.Siin mu purgike on oma oranži küünlaga Whoop, peaks ehk kõik käsnakalled, puhhid ja muud armasad olevused üles jäädvutsama someday…
Üks lemmikuid end sirgu vajumas.
Minu esimene kitarrike, millel ilutseb Puhh.
.
killuke eesti keelt keset Londoni, nähtaval kogu maailmale
Ma usun, et pole ainus, kes jälgib usinalt sarja Sherlock. Neile, kes ei tea, millest ma hetkel räägin, siis teen teile superlühidalt pilti natukene selgemaks. Nimelt Šoti kirjanik Sir A.C.Doyle‘i kirjutatud kriminaaljuttude põhjal on vändatud uus sari Sherlock Holmes‘i põnevast ning kaasahaaravast detektiivi elust. Sari, mille peaosades on Benedict Cumberbatch(Holmes) ja Martin Freeman(Watson), erineb teistest Sherlock Holmes’ist loodud sarjadest ning filmidest seetõttu, et tegevus toimub tänapäeva Londonis. Tõsi, sari ei vasta täpselt kirjaniku kirjeldustele, kuid samas leian, et see on üks lähedasemaid tõlgendusi sellele. Sarja üks osa kestab 1,5 h ning on üdini paeluv.
Põhjus, miks ma teiega oma entusiasmi jagan selle sarja suhtes on lihtne. Vaadates sarja teise hooaja kolmandat episoodi märkasin siivuks, et ekraanil on miskit tuttavat. Kerisin sarja sutsu tagasi ning mu silmad polnud mind petnud. Tõepoolest, wifilevis oli eestikeelne hotspot ! Niisiis kõik üle maailma näevad killukest eesti keelest. Õigel ajal õiges kohas. 
The end of this small weird post
kõikidele blogidele uus ja mõnus välimus :)
Helo kõik blogi lugejad ja uued siia sattujad Eile tegin Maarja blogile uue päise/headeri ning kui keegi teie seast leiab, et sooviks endale ka uut headerit võib vabalt minuga Facebookis või meili teel kontakti võtta, teatada oma soovist, lepime miskit kokku, kuskilt maalt teen väikse tasu eest. Võin vabalt disainida kogu blogi välimuse, et siis nupud, reklaamid kõik kõik, mis teile pähe tuleb
Programmidest kasutan Photoshop CS 5 üldiselt.
Kindlasti minge uurige Maarja DIY blogi ning tema fotoblogi 
Low-Fi : LP “What We Are Is Secret”
Ligi aastake tagasi kirjutasin teile Itaalia päritoluga rokkpundist nimega Low-fi. (link) Toona võrdlesin ma neid kõlalt Kings of Leon’iga ning Muse’iga, kuid nüüd kuulates nende debüütalbumit “What We Are Is Secret” leian, et toonased võrdlused võib unustada ning rääkida neile omasele soundist.
Aasta tuuritades on bänd leidnud omale sobiva ning kindla stiili ning palju arenenud selle suunas. Suund on võetud new wave/rock/electro viljelemisele ning on leitud oma mõnus heli. Iga lugu saadavad powerit juurde andvad trummilöögid, mis juhatavad lugusid köitvalt ja üleskütvalt sisse ning jätkuvad kogu loo ulatuses toetades mõnusalt melanhoolset meloodiat ning eemale lennutavat lüürikat. Sõnu soovitan tähelepanelikult kuulata, mõni osa neist on üsna tabav. Näiteks lugu “Steinhaus” on just sõnade poolest üks minu isiklikke lemmikuid. Kitarri riffid lisavad sügavust ja kohati sellist kaootilisust. Instrumentide nii-öelda jõudude tasakaal on hästi paika saadud, õnneks ei trumpa elektrooniliselt lisatud helid üle kitarre ega trumme.
Heliplaat algab looga “Something”, mille juhatab sisse trotsiv ja meeldejääv kitarri riff. Just see, mis tõmbab kogu selle terviku käima ja annab õrnalt aimu kogu plaadi sisust. Jõudes plaadi tuumikusse kostub üha rohkem elektroonikaga helisid, trummi tugevaid beate ning toorust lisava kitarri jõudu. Võrreldes esimese looga, tempo aeglustub ning järg jõuab plaadi põhilooni “What We Are Is Secret”. Oleme jõudnud plaadi sügavamasse, tumedamasse ning mõtlikumasse osasse. Lugu on endasse tõmbav ning hetkeks aega peatav. Kohe kui lugu on lõppenud tõuseb taas lugude tempo. Plaadi esimene pool, mis sisaldas rohkem elektroonilise muusika mõjutusi on asendunud plaadi teises pooles oleva tugevalt rokilikuma stiiliga. Albumi viimane lugu “Piano Metal” võtab taas hoogu maha ja jätab meid loo lõppedes hõljuma sügavale oma mõtetesse, nõiutuna, kaasakisutuna.
Hea meelega kuulaksin seda plaati korduvalt, eriti hästi leian seda sobivat õhtusesse koosviibimisse sõpradega või iseendaga ja mõtetega. Heliteos on mitmekülgne, kohati paneb jala tatsuma, samas viib mõtted uitama ning lõõgastab. Eriti meeldim mulle selle kohatine toorus ja jõulisus, mis pole pealetükkiv, kuid kaasakiskuv.Leian, et bänd Low-Fi on hakkama saanud plaadiga, mis ilmselt tagab neile edu. Tervikuna hea album, millelt ilmelt kõik leiavad endale muusikat, millega enda vaimu kosutada.
Translation needed ?
.
uuendusi blogis
Hei hei ! Tegin kiirelt väikese uuenduse oma blogi välimuses, avaldage arvamust ?:)
Muidu, kalendist paremal, saate vaadata hilisemaid postitusi nt kuupäevade kaupa,
libistades üle kuupäevade näete, millised postitused sel kuupäeval avaldatud on.
Lisaks natukene head muusikat.
liferun.
Kui palju tuleb uskuda iseendasse ning mõttejõu suurde võimu? Nende olemasolusse ning lõpuks veenduda, et see siiski töötab ja on võimalik, või tuleb läbikukkumine. Kas seejärel uskuda edasi või lasta minna asjadel oma rada. Hüpata rongi esivagunisse ning juhtida seda ise või lasta juhtida seda teistel ning lösutada viimases vagunis kohvi lürpides? Haarata igast võimalusest ja ühel hetkel teeb miski su katki või hoopis saavutad midagi, mida sa kunagi poleks arvanud, et sa suudad sinna jõuda? Kas lasta elada endal üle sajandite või nautida hetkesära?
Illustreerimaks minu mõttelendu ilmnevad pildid hiljutisest. Lisaks edukat tulevat nädalat teile, ärge unustage oma lähedasi.
.
.
.
My personal luck.
magic snow carpet
Saabunud on tõsine talv. Paks lumevaip katab pea iga jalgealust ning kinnasteta sa peagi ei tunne oma näppe, just nagu minul, kui me Pille-Riiniga eile väljas käisime. Jalutasime mööda kollase jääga Vallikäärust, soojendasime end iiripubis Sweet Rosie ning lõpuks naljatasime “poatatohead’i” pärast 
.
Kui aega leidub suts rohkem panen kokku gif’i Pille tantsukesest keset lumevälja:D
.
.
.
.
.
..
.
-
Fashionista !
