uus väljanägemine.

väheke värskendasin blogi väljanägemist. nüüd on selgemad toonid, mõnusam teksti jälgida .

lisaks , peaks neljanda jaanuarini minu blogis lumehelbekeste taolised asjad ringi lendlema

Love Actually.

Ma olen seda filmi näinud vist kolm-neli korda ning täna vaatasin ma seda taas.Mulle tõepoolest meeldib see film.Ma ei ütleks, et see on väga naljakas või meeletult romantiline vms.. Lihtsalt , leian , et see film pole lihtsalt hea vaatamiseks vaid läheb ka mingilmääral südamesse rohkem kui teised, mis on üsnagi imelik ja raske seletada aga jah .Alati peale filmi vaatamist tunnen, et midagi võiks muuta.Uurin enda sisemust.

Võibolla läheb see film ka sellepärast mulle rohkem korda, et ma satun seda vaatama just detsembri kuus ehk jõulukuul.Ka film on jõuludest, loomulikult armastusest.

Head näitlejad , võrratu näitlejatöö .Armastan briti aksenti ning selle olemasolu ! Filmis mängivad näiteks Colin Firth , Keira Knightley , Liam Neeson ning Hugh Grant, kuid lemmik sellest filmist on mul Thomas Sangster, kes filmis mängis Samueli.
Thomas oli filmis mängides 13-aastane, kuid nägi nii armas välja.Eriti armastan seda eripära , et tal olid heledad juuksed ning tumepruunid silmad.Hetkel on ta vist 19.Tal  on filmis üks võrratu koht , kus ta räägib isale plaanist ühele tüdrukule muljet avaldada.Isa ütleb , et on üks väike probleem , poiss ei oska ju ühtegi pilli mängida , ning Samuel (Thomas) ütleb elumõnusalt selle viimase lause :

Sam: There’s this big concert at the end of term, and Joanna’s in it. And I thought, maybe if I was in the band, and played absolutely superbly, there’s a chance that she might actually fall in love with me. What do you think?
Daniel: I think it’s brilliant! I think it’s stellar! Uh, apart from the one, obvious, tiny, little baby little hiccup…
Sam: That I don’t play a musical instrument.
Daniel: Yessir.
Sam: A tiny, insignificant detail.

Ühesõnaga.Vaadake ning nautige mõnuga väheke romanssi , huumorit.Jõulude ajal vast üks “must watch” film.

xoxo

StellaStory

Vanad penid

Kuna trailer on üsna hea ja ma olin seda juba enne filmi näinud , olid ootused parajalt kõrged.Ausaltöelda ei pidanud ka pettuma.

Film oli naljakas, mõni koht oli isegi vägahea, aga veel naljakam oli see, kuidas üks naine hüsteeriliselt plahvatas naerust igakord kui midagi natukenegi filmis juhtus.Niisiis mul oli kõrvaääres koguaeg naer.

Minu lemmik koht filmis on John Travolta nägu – loomulikult kui see on tableti mõju all.
Ma tean , et seal oli ka teisi überhumoorikaid seiku, kuid kui nüüd tagasi mõelda ligi neli-viis päeva tagasi nähtud filmile , meenub see esimesena.

Peale filmisisu, näitlejate ja kõige muu, jäi mul silma ka sisekujundus.Charlie ( John Travolta ) elukoht oli väga mõnusalt sisustatud . Selline moderne hubasus.Üldiselt on ameerika filmides kõikide kodud nagu Visteria Lane’lt.Mööbel on nikerdustega ning ükski lauanurk pole terav, kuid selles filmis oli selline mõnus , ma ei tea kas saab öelda , et just skandinaavialik , aga jah , selline kaasaegsem.Võin öelda , et kõige enam meeldis Charlie kodu magamistuba, mille üks sein oli valgustatud mattklaas.

Mnjah , juhtus nii , et rääkisin sisustusest rohkem kui filmist endast.

Ühesõnaga , minul ei hakanud linateose ajal kordagi igav, film oli voolav ning ei pannud mõtlema mingitele kõrvalistele asjadele nagu näiteks , et “ah , see pole loogiline.” jne..

Soovitan vaadata.

xoxo.

Stella.

All i want for christmas…

Endiselt ei saa ma pilte lisada , kas pole mitte nõme ?

Igaljuhul tuulasin natuke polyveris ringi ning tegin paar tilbendist.

Põhimõtteliselt kõik, mis on ülemisel pildil , on niii lahedad . Ma tahaksin meeletult omale sellis Balmaini jakki.Ma jalutaks koguaeg sellise lookiga ringi , okeiokei , vahetaks jalatsid millegi madalama vastu vahepeal.
Üldiselt siis littritega jeanid , MJ pluus  , paar käeketti , kingad ning kotike on lisatud selleks , et natuke naiselikust lisada , loomulikult oleks rinnas MJ märk. Kusjuures , üks käekett on MJ esemetega – nagu kaabu, punane jacket, valge kinnas jne..

Oeh jumal , Jackson oli , on ja jääb minu iidoliks.Absoluutselt kõik suuremad ideed ning mõtted tulevad teda kuulates.Geniaalne.

Ning minu vähesed jõulusoovid :

Über mega tore oleks , kui mõni minu jõulusoovidest ka täituks.

xoxo

Stella.

sound to out by LordKevinz.tahtsin täna teha pildi postitust , aga ei õnnestu millegipärast. wordpress ei lase lihtsalt pilte lisada.

Muidu , nädalavahetusel pidi mul võistlus olema , aga partner haigestus niisiis – jäi ära.

Käisin Superstaari vaatamas taas ning ma ei saa üle ega ümber Martenist. Lihtsalt sulamapanev. Temas on nii mõnus kogus seda artistlikkust ning üleüldse – staariks sündinud.

Muide , mul tuli ka palju ideid ja 3 joonist sai valmis. Ma isegi mõtlen ja uurin natukene oma kalendrit , et ehk osaleks koolimoel ? Elame näeme.

xoxo.

Stella.

Numero Tokyo.

Söön siin oma mandariine , mis just linnast ostin. Bussini on veel aega .

Ostsin linnast 3 pluusi , hea hinnaga kõik olid 50 krooni .hmn , mis veel ,öö , ostsin ühed õlapadjad ja ühe markeri.vot. Ahjaa , ärge pärnakad täna linna minge , kuna millegipärast on kõik pensionärid nii tigedad täna ja sõimavad , igal nurgal sain sõimata.

Muidu , siin mandariine süües leidsin ma ühed imelised fotod Numero ( Tokyo ) ajakirjast.Lihtsalt meeletult kaunid pildid.Mitte ükski pilt ei jäta külmaks , kõik on väga köitvad ja oivalised.

Modell on Emily DoDonato , kes on ka Victoria’s Secret’i runaway modell.
Fotograaf on Satoshi Saikusa.

Nautige !

Täiesti võrratud pildid , kas te ei arva ?

plaanidest.

no shit . ma olen nädalavahetusel jälle tln

Ühesõnaga , lisan esmasp. või teisip pildi postituse.

Mingi päev lisan disainist midagi .

AEGA ON KURADIMA VÄHE !

Mario Testino

Moefotograad Mario Testino on sündinud 30.oktoobril 1954. aastal Limas . Rahvuselt on ta Peruulane ning ta pildistab ajakirjadele nagu : Vogue , Vanity Fair ning paljud teised , mida saate uurida siit.

Kirjutan temast , kuna tal on meeletult ilusad ning totaalselt armastusväärsed fotod. Võrratu .

Jahaa , kui meeletult toredad sõbrad.

Super naljakas , ma peaksin tegema mõned ülistuslaulud oma sõpradele . Nad on lihtsalt parimad , kõige mõistvamad , koomilisemad ning positiivsemad inimesed minu elus.

Võrratu kui sellised olendid on olemas.

Viimasel ajal on tekkinud üheksa meeletult kallist ning toredat inimest , kelle seltskonnas pole iialgi igav.Peale nendega koos olemist on kõhulihased nii treenitud , et need, kes muretsevad oma treeningute pärast ei pea jooksma trenni – kõhulihased on juba treenitud.

Kui kuradi võimatu on iseloomustada inimesi , kes on põhimõtteliselt maailma parimad. Inimesi , keda ma armastan ning nad on minu sisse pugenud nagu mingi viirus. Ilma nendeta olen ma poolik . Ma ei tunne end hästi .Ma tean , et sõltuvus kellesti on halb , kuid kas ka parimatest sõpradest ?

inimene.

Esmamulje on tähtis .

Minu jaoks eksisteerib kahte sorti inimesi.Ühed on need , kes tunduvad kohe väga suhtlejad , õnnelikud ja avatud.Teised on need, kes esmanägemisel põrnitsevad sind õrnalt on kinnised ning ebasiirad.

Loomulikult on ka vahel nii , et kui hakkata suhtlema nende “teist sorti” inimestega näiteks sunnitud olukordades , siis tuleb välja , et see inimene on täpselt samasugune – avatud ning positviivne – nagu esimese sordi inimesed.

Ausõna , miljon korda kergem on suhelda inimestega , kes tahavad kohe , esimesest silmapilgust sinust midagi teada saada või niisama kas või ilmast vestelda, aga nad ise on sellejuures nii õnnelikud ja toredad , et isegi teema ILM muutub huvitavaks ja naljakas.

Inimesed , kes kuuluvad esmapilgul teise sordi inimeste hulka , kuid tegelikult on esimesse sorti kuuluvad – palun võtke oma nn. mask eest ära.